Rahapoliitika lahknevus maailmas on süvenemas

CNBC tehtud küsitluses ütles 92 protsenti ekspertidest, et USA keskpank võiks intressimäärasid hakata tõstma sellel aastal.

Teisalt on viimase kuu jooksul intressimäärasid langetanud nii Uus-Meremaa, Lõuna-Korea, India kui ka Venemaa. Sellega loodetakse turgutada kesist majanduskasvu.

Kusjuures rahapoliitikat on lõdvendanud selle aasta jooksul 25 riiki Kanadast Tai ja Rumeeniani. See on vastandlik USA-le, kes on lähedal intressimäärade esimesele tõstmisele üheksa aasta jooksul. Intresside tõstmist toetab USA majanduse aeglane, kuid südi taastumine.

„Vaid kuud enne seda, mil Föderaalreservilt oodatakse intressimäärade tõstmist, on rahapoliitika lahknevus väga selgelt nähtav,“ ütles Spiro Sovereign Strategy tegevdirektor Nicholas Spiro.

„Tõepoolest, need lahknevused on kohati isegi riikide vahel, kellel on samasugused majanduslikud probleemid: kesine majanduskasv ja kõrge inflatsioonimäär. Venemaa vähendab agressiivselt intressimäärasid, aga Brasiilia hoopis tõstab neid,“ ütles Spiro.

Brasiilia, mis on Lõuna-Ameerika suurim majandus, tõstis juunis baasintressimäära 50 baaspunkti võrra 13,75 protsendini, mis on kõrgeim tase alates 2009. aasta jaanuarist.

Tõsi, rahapoliitika karmistamisel Brasiilias ja USAs on väga erinevad põhjused. Brasiilias loodavad ametnikud, et intressimäärade tõstmine aitab kärpida inflatsiooni, mis on 11 aasta kõrgeimal tasemel. USA puhul hakatakse intressimäärasid aga tõstma nullprotsendi pealt esimest korda finantskriisist alates.

Siiski on selline rahapoliitika lahknevus majandusteadlaste sõnul väga erakordne.

„Viimaste rahapoliitika tsüklite ajal on intressimäärade muutmine olnud palju rohkem sünkroonis. Seega esitab praegune olukord meile suure väljakutse. Olukorra põhjus aga seisneb selles, et USA suutis oma probleemidega tunduvalt kiiremini toime tulla,“ ütles UBSi Euroopa peaökonomist Reinhard Cluse.

Erinevate riikide rahapoliitika lahknemine tõenäoliselt järgmiste kuude jooksul süveneb. Riigid üritavad toime tulla keskkonnas, mida iseloomustavad madalad toorainehinnad ja aeglustuv Hiina majandus. Muidugi mõjutavad olukorda ka Kreeka situatsioon ja USA rahapoliitika normaliseerumine.

Šveitsi, Norra, Rootsi ja Austraalia keskpangad on rahapoliitika täiendava lõdvendamise samuti lauale jätnud.

Austraalia Keskpank teatas teisipäeval, et intressimäärasid langetatakse täiendavalt juhul, kui majanduse olukord seda nõuab. Keskpank on sellel aastal intresse kärpinud juba kahel korral.

„Austraalia Keskpangale tekitab muret suurima ekspordipartneri Hiina majanduse aeglustumine, samuti Jaapani majanduse aeglane taastumine ja intressimäärade tõus USAs. Need faktorid võivad ka Austraalia majanduse kohale pilvi tekitada,“ ütles Rabobanki valuutastrateeg Jane Foley.

„Risk on, et Austraalia vähendab intressimäärasid sellel aastal veel kaks korda,“ ütles ta.

Hiina, mille majandus on maailmas suuruselt teine, kärpis mais intressimäärasid kolmandat korda kuue kuu jooksul. Kuna majandus jätkab aeglustumist, siis on tõenäoline, et intresse vähendatakse veelgi.

Samal ajal on Euroopa Keskpank (EKP) jätkamas rahatrüki programmiga. EKP sõnul stimuleerimist enneaegselt ei lõpetata.

„Praeguste juhiste järgi ei lõpetata stimuleerimisprogrammi enne 2016. aasta septembrit. Programm võib kesta ka kauem. Selleks ajaks on Föderaalreserv hakanud juba intressimäärasid tõstma,“ ütles UBSi peaökonomist Reinhard Cluse.

„Seega on tõenäoline, et rahapoliitika lahknevus kestab veel mitu aastat, eriti EKP ja Föderaalreservi puhul.“